Panda! Mine, Panda!

Panda! Mine, Panda! See on 1972. aastal valminud animafilm, mille režissöör on Isao Takahata, stsenaristina ja kunstikujundajana osaleb Hayao Miyazaki. Film kujutab endast keskmise pikkusega animefilmi ja seda toodeti Jaapanis pandamaania kõrgajal, mis sai alguse 1972. aasta septembris, kui valitsus teatas pandadiplomaatia raames Hiinast Ueno loomaaiale hiidpandapaari laenutamisest. Toho poolt 17. detsembril 1972 kinolinale ilmunud film oli paaris filmiga Kaijū daifunsen: Daigorō tai Goliath.

Panda Go Panda lugu

Filmi süžee keerleb elurõõmsa noore tüdruku Mimiko ümber, kes leiab end üksi pärast seda, kui tema vanaema lahkub Nagasakisse matusetseremooniale. Koju naastes avastab Mimiko oma koduuksel magamas pandapoja nimega Panny (Pan-Chan). Peagi tekib Mimiko, Panny ja Panny isa PapaPanda vahel side, kes pakub end lapsevanemata Mimiko asendusisaks.

Sellest ebatavalisest kolmikust saab perekond ja ta hakkab ühise eluga kohanema. Asi läheb aga keeruliseks, kui Mimiko läheb kooli ja Panny talle järgneb, tekitades kaose ja pälvides kohaliku politseiniku tähelepanu. Selgub, et Panny ja PapaPanda on kohalikust loomaaiast põgenenud ning loomaaiapidaja alustab koos politseiga otsinguid, et neid tagasi tuua.

Samal ajal eksib Panny jalutuskäigu ajal ära, käivitades meeletu otsingu, millesse on kaasatud Mimiko, PapaPanda, politsei ja loomaaiapidaja. Lõpuks satub Panny veest ohtu, kuid Mimiko ja PapaPanda päästavad ta. Pärast seda afääri naasevad PapaPanda ja Panny loomaaeda, kuid tingimusel, et nad saavad pärast sulgemisaega Mimikoga aega veeta.

Lugu on segu seiklustest, ebatavalistest peresidemetest ning sõpruse ja vastutuse tähtsusest. Süžee rõhutab aktsepteerimise ja armastuse väärtust perekonnas, sõltumata selle päritolust või traditsioonilisest struktuurist.

Tootmine

Filmi lavastust mõjutasid Pipi Pikksuka animeeritud adaptsiooni ideed, kuid algne projekt tühistati pärast kohtumist autori Astrid Lindgreniga, mistõttu Takahata ja Miyazaki keskendusid Pandale! Mine, Panda! Film sai järje 1973. aastal filmiga The Circus in the Rain.

Itaalias levitas filmi ja selle järge Dynit ühel DVD-l. Panda! Mine, Panda! pälvis eriti tunnustust selle animatsioonistiili ja võluvate tegelaste eest, mida peeti My Neighbor Totoro Mei ja Totoro tegelaste võimalikeks prototüüpideks.

Film on sümboolne näide Takahata ja Miyazaki andekusest animatsiooni ja visuaalse narratiivi vallas, kinnitades end ajatu klassikuna animatsioonimaailmas. Seda Jaapani animatsiooni kunstilist pärlit armastavad ja hindavad jätkuvalt igas vanuses vaatajate põlvkonnad.

Panda! Mine, Panda! (パンダコパンダ Panda kopanda?) on 1972. aasta animafilm, mille režissöör on Isao Takahata. Filmis osaleb ka Hayao Miyazaki stsenaristina ja kunstidisainerina. Keskmise pikkusega anime toodeti Jaapanis pandamaania kõrgajal, mis sai alguse 1972. aasta septembris, kui valitsus teatas pandadiplomaatia raames Hiinast Ueno loomaaiale hiidpandapaari laenutamisest. Film ilmus Toho poolt 17. detsembril 1972 koos filmiga Kaijū daifunsen: Daigorō tai Goliath. Itaalias levitas Dynit filmi ja selle järge "The Circus in the Rain" ühel DVD-l.

Režissöör: Isao Takahata
Teema: Hayao Miyazaki
Tootja: Shunzō Katō
Tootmisstuudio: Tokyo Movie
Osade arv: 1
Kodakondsus: Jaapan
Žanr: animatsioon, seiklus, komöödia
Kestus: 35 min
Televõrk: Toho
Ilmumiskuupäev: 17. detsember 1972
Muud faktid: järg "The Circus in the Rain" ilmus 1973. aastal. Filmi levitas Itaalias Dynit.



Allikas: wikipedia.com

70ndate koomiksid